Rebitud, ebaõige kivide kuju ja nende liinimõõtmete erinevus tagab kerise maksimaalset täitumist ja suurimat
soojusülekande pinda.
Enne panekut tuleb kivid pesta voolava vee all kareda harjaga.
Ei tasu kive kuhjata ahju
ülemisest kõrgusest kõrgemale. Nad ei saa soojeneda temperatuurini, mis on vajalik
kvaliteetseks auru moodustumiseks.
Kivide pika kasutamise korral on vajalik uuesti
ümber paigutada mitte vähem kui üks kord aastas. Samal ajal on
vaja eemaldada kivipuru ja asendada purunenud kivid.
Ruumi konstruktsiooni tuleb kaitsta süttimise eest:
Leiliruumis kindla õhuvahetuse tagamiseks on soovitatav korraldada juurdevoolu-tõmbeventilatsiooni (vt.
joonist 7).
Õhu juurdevooluks on vajalik organiseerida spetsiaalse kanali väljalaskeavaga (9), ristlõikega ligikaudu 100
cm², asetusega põrandas ahjule nii lähedal kui võimalik või ahju all.
Avad õhu väljatõmbeks (6) tehakse seinas natukene lae tasemest allpool nii palju kui võimalik ahjust kaugemal.
Niiskema ja külmema õhu väljatõmbeks ülemise ava külge ühendatakse vertikaalne kast (8) sisselaskeavaga
kaugusel mitte enam kui 50 cm põrandast.
Õhuvahetuse juhtimise võimaluseks on soovitatav varustada juurdevoolu- ja tõmb
eava reguleeritavate
siibritega(7).
TÄHELEPANU! Kivid tundmatu päritoluga võivad sisaldada suures koguses kahjulikke väävliühendid ja
radionukliide, mis teevad nad kõlbmatuks ja isegi ohtlikuks saunas kasutamiseks.
TÄHELEPANU! Ärge lubage ülemäärast vee andmist tulikuumadele kividele, sellisel juhul toimub
intensiivne oksüdatsiooniprotsess kerise seintel, otsese vee metalliga kontakti arvelt, mis vähendab kerise
kasutusiga ja tulemusena läbipõlemist.
TÄHELEPANU! Vee andmisel kuumadele kividele toimub kerisest kuuma auru paiskumine. Vee andmist
tuleb teha ettevaatlikult.
n
seinad (või vaheseinad) põlevatest materjalidest - krohviga paksusega 25 mm mööda metallvõrku või
metalllehega mööda asbestkartongi paksusega 10 mm, põrandast tasemeni 250 mm võrra kõrgemale ahju
ülaosast.
n
seina (või vaheseina), mille kaudu läheb kütusekanal, tuleb teostada mittepõlevast materjalist põrandast
tasemeni 250 mm võrra kõrgemale ahju ülaosast, soovitatav seinapaksus 125 mm.
n
Ahju alla on vajalik teha tellistest aluse mitte vähem kui kaks kihti või muust mittepõlevast materjalist
ahju seintest 380 mm kaugusele.
n
põrand põlevatest ja raskesti põlevatest materjalidest põlemiskambri ukse ees- metalllehega suurusega
700 × 500 mm, asetatav selle pikka küljega piki ahju;
n
laes, kus temast korsten läheb läbi, teostada tuleohutusliku viimistluse.
n
põlevatest materjalidest katusekattega hoonetes korstna monteerimisel varustada korsten
sädemepüüduriga metallvõrgust aukudega suurusega mitte enam kui 5 × 5 mm, ja ruum korstna ümber
tuleks katta mittepõlevast katusematerjalist.
TÄHELEPANU! Ahju ja korstna paigaldamise koht peab olema täidetud vastavalt SNIP 41-01-2003
nõuetele, või
vastavalt riigi, milles kerist kerist hakatakse kasutama, tehnilistele normidele.
TÄHELEPANU! On vajalik tagada pideva värske õhu juurdevoolu ruumis, kus töötab ahi. Antud tingimuse
rikkumine võib viia ahju ebastabiilse tööni ja ohtlike situatsioonide tekkeni nagu näiteks mürgistus
vingugaasiga, tulek
ahju.
9.4. Roomi ettevalmistus ahju monteerimiseks
9.5.
Õhuvahetus leiliruumis
126
