KASTOR K Series, Installation And Operating Instructions Manual

Page: 24 / 40

8/07
Art nr K0006169 24
3.3. KÜTTEMATERJALID
Kastori keristes kasutatakse küttematerjalina tavalist,
töötlemata puitu, soovitatavalt üsna jämedalt lõhutud
segapuitu, või kaske või leppa – meetrine halg kolmeks
saetult. Märg või mäda puit ei anna korralikku
kütteenergiat. Kerises ei tohi põletada immutatud
puitu, naelu sisaldavat puitu, puitlaastplaati, plasti,
kiletatud pappi või paberit – ka mitte koldesse tule
süütamisel (tulerest võib kahjustuda). Hoiduge
kasutamast ahjutäit liiga peeneks lõhutud küttepuid,
näiteks laaste või väikesi puidukilde, kuna need
tekitavad hetkeliselt üllatavalt kõrge temperatuuri.
Küttematerjali ei tohi säilitada tulekolde vahetus
läheduses (Järgige turvalisi vahekaugusi). Tooge sauna
sisse ainult selline kogus küttepuid, mille koheselt ka
tulekoldesse panete.
3.4. VEEPAAGI KASUTUSJUHISED
Olenevalt mudelist on kerisel ka veepaak. Veepaaki ei
ole lubatud kasutada ühelgi muul otstarbel peale
vee. Järgige järgmisi seiku:
•
Kui kerise tulekoldes on tuli, peab paagis kindlasti
olema teatav kogus vett (vähemalt poole paagi jagu).
•
Veenduge, et paagi kraan on alati tihedalt kinni.
•
Kui vesi paagis jäätub, võib paak puruneda.
Tühjendage veepaak peale kasutamist.
•
Kerise kuumenedes kuumeneb ka veepaagi kraan.
3.5. TÕMBE JA KÜTTEVÕIMSUSE REGULEERIMINE
Meie kerised on projekteeritud toimima kõige paremini
siis, kui lõõris on alarõhk u. 10–20 Pa. Seda
tõmbevahemikku ületatakse sageli, kui korsten on liiga
pikk. Tõmbevahemiku ületamine ilmneb järgmiselt:
•
Tuhaluugi abil ei saa põlemisprotsessi reguleerida,
leegid põlevad ühendustorus või isegi korstnas.
•
Põlemisel tekkiv heli on tugev, klaasluugist sisse
vaadates on näha, kuidas leegid sööstavad jõuliselt
kerise ülaossa.
•
Saun ja/või kivid ei kuumene 1 tunni jooksul (kuigi
kerise suurus vastab sauna kubatuurile).
Tulekoldes tule süütamisel on siiber ja tuhakast
lahti. Kui tuli korralikult põleb, reguleeritakse õhuvool
tuhaluugi abil sobivaks, tavaliselt hoitakse tuhaluuki
põlemise ajal olenevalt tõmbest 0,5-2 cm võrra lahti.
Põhitõmmet saab reguleerida ka siibri abil. Siiber ei tohi
põlemisprotsessi ajal kinni olla – vingugaasi tekkeoht!
Kui põhitõmme on liiga tugev, tuleb tõmbe
reguleerimiseks paigutada kerise ülaossa sisse õige
suurusega kerisekivi, tulekindel tellisetükk või
lisavarustusena hangitav tõmberegulatsiooniplaat
(Karhu-seeria kerised). Kui sellest pole abi, tuleb tõmmet
reguleerida siibri abil. Põhitõmme on õige, kui
põlemist saab reguleerida tuhaluugiga ja kui leegid
tõusevad rahulikult ülespoole.
Küttevõimsust võib mõjutada ka küttepuude kvaliteedi ja
koguse abil.
Hoiduge kerises liiga pikki puid põletamast.
Pikk luugiraam ei ole mõeldud kasutamiseks
tulekoldena.
Hoiduge kerist pidevalt hõõguvpunaseks kütmast.
3.6. SAUNASKÄIK ÜHE AHJUTÄIE PUUDEGA
Asetage tulekoldesse kaks väiksemat süütepuud
tuleresti suunas, vahele veidi paberit vms., millega puud
süüdata. Seejärel paigutatakse mõned puud viltu nende
peale. Sulgege luuk ja jätke tuhaluuk u. 3 cm võrra
praokile.
Kui süütepuud on põlenud vähemalt 5 min., seatakse
need põlevatena tulerestiga paralleelseks ja tulekolle
täidetakse samasuunaliselt jämedamate küttepuudega.
Luuk suletakse ja lastakse tuhakastil olla hetke u. 3 cm
võrra avatud. Seejärel vähendatakse põlemise
intensiivsust vähendades tuhaluugi ava 0,5 cm – 2 cm-
ni. Selle kütmisfaasi ajal peavad tulekolde seinad vaid
mõnda aega ülaosas punaselt hõõguma. Tavaliselt võib
sauna minna u. 40-50 min. möödudes, ning uusi
küttepuid juurde lisama ei pea.
3.7. KÜTMISE JÄTKAMINE TEISE AHJUTÄIEGA
Olenevalt saunaliste arvust, külmade tingimuste tõttu
vms. põhjusel võib osutuda vajalikuks põletada
tulekoldes veel teine ahjutäis puid. Kui esimene ahjutäis
on täielikult söestunud (40-60 min. möödudes, kui
tõmme on sobiv), täidetakse tulekolle jämedate
küttepuudega, mis paigutatakse tulerestiga paralleelselt,
kas terve tulekolle täis või täites kolde ainult osaliselt. Kui
kohe sauna ei minda, võib tuhaluugi jätta mõne mm
võrra praokile. Täis ahjutäie tuli püsib nüüd piisavalt
kaua all. Sauna minnes võib vajadusel keriseahju veel
mõne küttepuu lisada.
3.8. KERISE PUHASTAMINE, TUHA EEMALDAMINE
JA KORSTNA PÜHKIMINE
Kerise pinda võib puhastada lahja pesuvahendilahuse ja
pehme niiske lapiga pühkides.
Ülemäärane tuhk vähendab tuleresti vastupidavust
ja halvendab põlemist. Eemaldage jahtunud tuhk alati
enne uut saunakütmist, kasutades selleks tulekahjuohu
vältimiseks metallämbrit.
Kerise peal olevad luugid on korstnapühkimisluugi
(kaetud kaanega), mille kaudu saab kerise siseosi
olenevalt kasutusest 2 – 6 korda aastas puhastada.
Mudelil K-007 teostatakse kerise puhastamine nii, et
tulekolde siseküljel ülaosas olev leegiplaat eemaldatakse
ja tõstetakse peale kerise puhastamist sinna tagasi.
Kui keris on lõõriga ühendatud pealt, siis kukub tahm
kerisesse, kust see eemaldatakse.
4. PROBLEEMSITUATSIOONIDE LAHENDAMINE
Kui olete arvamusel, et keris või saun ei toimi
nõuetekohaselt, siis teostage veaotsing vastavalt
alltoodud loetelule.
Sauna tungib suitsu, tõmme on halb
1. Kas siiber on lahti?
2. Kas ühendustoru on ühendatud tihedalt nii kerise kui
ka lõõriga (õhuleket olla ei tohi).
3. Kas kerise alternatiivne suitsuava on suletud
komplektis sisalduva kaanega?
4. Kas kerise ülaosas paiknev leegiplaat ja seina
suunatud ühendustoru on tuhast puhastatud.
5. Kas lõõr on täielikult avatud (korsten pühkimata, lumi
on lõõri ummistanud, talvekaas peal vms.).
6. Kas korsten on terve (praod, murenemine).
7. Kas tõmbekõrgus (korstna kõrgus) on ümbruskonna
suhtes piisav (lähedalolevad puud, järsk nõlv vms.
eeldavad üle 3,5 m kõrgust põrandast mõõdetuna).
8. Kas lõõr on sobiva suurusega (vähemalt ½ tellist
lõõri või kerisetüübist olenevalt kas 100 mm või 120