179
Miks on pinnasetihendamine vajalik
EST
Segamini paisatud või värskelt täidetud pinnases, nii aluspinnas kui mullakihis, on väikesed tühimikud või õhupoorid, mis tihendamata
jätmise korral võivad põhjustada mitmeid probleeme.
1. Tihendamata alal toimuv liiklus surub pinnase kokku, mille tulemusel alumised õhupoorid täituvad pealispinna vajumise arvel.
2. Samasugune olukord tekib tihendamata pinna koormamisel staatilise koormusega. Koormus (näit. hoone) vajub sisse.
3. Õhupoore sisaldavad materjalid on tundlikumad vee imbumise suhtes, mis võib lõppeda pinnase ärauhtumisega.
Vett sisaldav pinnas paisub miinuskraadidel ja tõmbub kuival aastaajal kokku. Paisumine ja kokkutõmbumine on hoone
vundamendi kahjustuste tekkimise peamiseks põhjuseks. Üldjuhul vajab hoone vundament sel juhul tugevdamist.
Tihendamine suurendab pinnase tihedust ja seeläbi ka kandevõimet. Õhupooride tihendamine vähendab pinnase vajumisest ja vee
imendumisest põhjustatavat pinnase paisumise ning kokkutõmbumise ohtu.
Tihendamise spetsi
¿
katsioon
EST
Kasutusvaldkonnad/materjalid jagunevad kolme kategooriasse:
1. Siduv materjal (kuni 20% terasid), näiteks savi, liivsavi ja raske pinnas.
2. Granuleeritud materjal (üle 20% terasid), näiteks kivipuiste, liiv ja kerge pinnas.
3. Bituumne materjal, näiteks asfalt (betoneeritud väljakud), külmlaotusmaterjalid (bituumenemulsioontooted).
Tihendamise spetsi
¿
katsioon
EST
Erinevatele rakendustele vastava tiheduse määramiseks on kasutatud erinevaid meetodeid. Arvestada tuleks järgmiste teguritega:
maapinna omadused, kihi paksus, avaldatav surve, vibratsioon ja ülesõitmiste arv. Tänu tihendamise olemuse paremale mõistmisele
on välja töötatud uus tihendamise spetsi
¿
katsioon. Kõige uuem spetsi
¿
katsioon moodustab osa Inglismaa “Uute maanteede ja
tänavate tööde aktist” (NRSWA). Õige tihendamise tagamiseks järgivad tsiviilehitusinsenerid nimetatud spetsi
¿
katsiooni kõikidel
tööplatsidel.
