KASTOR BRAVO, Инструкция по установке и эксплуатации

Страница: 17 / 32

8/07
Art nr K0006129 17
N Asetage teine ülemine element (7) tsentreeritult ülemise elemendi
(6) peale. Tagumised servad peavad olema täpselt ühel joonel.
O Kandke segu elemendi (7) peale.
P Asetage kattedetail (8) tsentreeritult elemendi (7) peale.
Tagumine äär peab olema teiste kivielementidega ühel joonel.
Teised servad peavad ulatuma allpool asuvate kivielementide
servadest veidi üle.
Q Kontrollige, et elementide vahelised vuugid on hästi täidetud ja et
need oleksid ühtlased, nii et need oleksid peale pinna
viimistlemist täielikult peidetud. Ebapuhtad vuugid tuleb selles
etapis parandada. Kraapige ülemäärane segu ära ja kontrollige, et
küttekolle on õiges kohas.
2B.6.2. Tagumiste kaitsetahvlite paigaldamine
(joonised 3a,
3b ja 4)
Ülejäänud tahvlid paigaldatakse vahetult peale müüritööde lõppu, kui
segu on veel niiske. Asetage tahvlid esmalt ajutiselt oma kohale ja
kontrollige nende sobivust. Tegutsege ettevaatlikult, et seguga laotud
elemendid oma kohalt minema ei libiseks.
Plekktahvlitesse stantsitud avad on piisavalt suured ja lubavad
plaatidel liikuda. Kui plaate ei ole võimalik peale kruvidega kinnitamist
liigutada, ei ole paigaldus õigesti teostatud. Leidke viga ja parandage
see, tegutsedes vastavalt antud juhistele.
Korralikult paigaldatud plaat liigub vastavalt soojuskõikumistele ja
laieneb, toetades kaminat. Plaadid paigaldatakse alljärgnevalt:
A Asetage alumine õhujuhtimisplaat (2) vastavalt joonistele 3a ja 3b
siseplaadiks ja kruvige kruvid käsitsi alumistesse aukudesse.
B Asetage sisemine kiirgusplaat (4) alumise õhujuhtimisplaadi peale
nii, et stantsitud nurgad kinnituvad üksteise peale. Kiirgusplaadi
painutatud servad näitavad suunaga tahapoole lõõri suunas.
C
Pingutage kruvid käsitsi. Ülemine kaitseplaat (3) peab nüüd olema
alumise õhujuhtimisplaadi (2) peal ja sisekülje kiirgusplaat peab
olema tsentreeritud.
Pinguta kruvid lõplikult kinni alles siis, kui segu on kõvenenud.
2B.7. DEFEKTIDE PARANDAMINE
Kui kivielementidel esineb defekte, võib need parandada sama,
müüritööks kasutatud seguga. Peale pinna viimistlemist on defekt
täielikult kaetud.
2B.8. KUIVAMISAEG
Kamina ladumistööd on lõpetatud, kui segu on täielikult kõvenenud.
Toatemperatuuril kestab see umbes 48 tundi. Madalamatel
temperatuuridel on kõvenemisaeg pikem.
Kaitsetahvleid tohib tugevalt pingutada alles peale segu täielikku
kuivamist. Pingutage kruvisid ettevaatlikult kuni pingutusmomendini 5
Nm. Plaadid peavad olema tihedalt oma kohal, kuid neil peab olema
võimalus tänu aukudele kamina kütmisel laieneda. Kergelt painutatud
plaadid annavad kergelt kruvide pingutamise ajal järele, mis annab
neile teatud liikumisulatuse.
Kui kruvid on pingutatud, võib eemaldada kamina esiküljel oleva
puutoe.
Kui lõõriühendus on tehtud küttekolde taha, asetatakse kamina
katteosa peale tuulutusrest (joonis 5, 1)
2B.9. PINNAVIIMISTLUS
Kivielemendid on kareda pinnaga, millele pinnakattematerjalid hästi
kinnituvad. Kaminale võib teha ka antiikkrohvi meenutava
pinnaviimistluse.
Pinnaviimistluse abil saab võimalikud pisidefektid edukalt ära katta.
Turul on arvukalt pinnaviimistlussegusid ja värve. Mõned lateksil
põhinevad tooted sobivad väga hästi selleks otstarbeks. Küsige siiski
enne pinnaviimistluse teostamist nõu spetsiaalsetest värvikauplustest.
Kui soovitakse siledat pinda, tuleb kogu kamin enne pinnaviimistlust
krohvida tulekindla krohviseguga.
Pinnaviimistlus:
- Kruntige kogu pind.
Kandke pintsliga või dekoratiivrulliga peale paks kiht
dekoratiivsegu. Kandke vaid väheses koguses dekoratiivsegu
küttekolde ette, kuhu hiljem paigaldatakse kaitseplaat.
Dekoratiivsegu võib peale kanda ka
- vispliga, metallharjaga vms. Laske oma fantaasial lennata.
- Vajadusel saab teha sama seguga pinnakatte parandusi või võib
teise värviga üle värvida.
- Must kaitseplaat tuleb paigaldada kaminaukse ette (vt. joonis 6)
enne, kui dekoratiivkrohv/värv on kuivanud.
- Kui pind on kuivanud, eemaldage kamina esiosa pealt
ettevaatlikult kile. Kontrollige, et kamina ülaosale ei ole jäänud
teipi.
2B.10. PÕRANDA KAITSEPLEKK
Kui kaminat ümbritsev põrand on põlevast materjalist, tuleb sellele
asetada kaitseplekk punktis 3 toodud viisil.
3. EKSPLUATATSIOON
3.1 ÜLDJUHISED
Kuigi kamin on enne tarnimist termotöödeldud, võib esimese kütmise
käigus ilmneda piisavalt tugev värvilõhn.
Põletage esialgu puid vaid väikeses koguses ja õhutage
kaminaruumi ja kõrvalruume.
Kaminat tasub algul mitmel korral kütta ettevaatlikult. Asetage
kaminasse üheaegselt maksimaalselt kaks halgu ja kasutage
säästlikult paberit, laaste jms., et soojusvõimsus ei tõuseks liiga
kõrgeks. Asetage halud alati horisontaalselt, mitte vertikaalselt. Et
telliskorsten ei saaks kahjustada, eriti kõva pakasega, soovitame
kaminat kütta mõõdukalt. Kui kaminat köetakse normaalse
nominaalvõimsusega, ei tõuse suitsugaaside temperatuur üle 350 °C.
Kui kaminaümbrise pind värvub halliks või värv koorub lahti, on
kaminat üleköetud. Kui veel lisaks sellele rauast detailid painduvad,
ületab soojusvõimsus märkimisväärselt lubatud piiri. Kastor ei vastuta
võimalike tekkivate sellelaadsete kahjude eest.
Pöörake alati tähelepanu alapunktis ”Tähtsad juhised” olevatele
ohutusjuhistele.
Nominaalvõimsus
(normaalsel kütmisel, vt. punkte 3.2, 3.4 ja 3.5)
Kamin Nominaalvõimsus
(kW)
Bravo: 6
Cavallier 7
Princess 10
Solei: 6
3.2 KÜTTEMATERJAL
Kaminat köetakse üldjuhul töötlemata küttepuudega.
Immutatud puitu, puitlaastplaati, laminaatplaati, plastikuid ja vedelaid
põlevaineid ja muud sellelaadset ei tohi kasutada isegi mitte
süütamiseks. Üldjuhul piisab süütamiseks mõnest lehest
kokkukägardatud ajalehest ja paarist peenest süütepirrust.
Ahjukuivi puid, puulaaste või väikesi kütteklotse võib seejärel lisada
ainult mõõdukas koguses, sest nendest tekib eriti suur kuumus, mis
võib kaminat kahjustada. (Ehituspraht sisaldab sageli keelatud
aineid.) Hoidke kamina läheduses ainult sellises koguses puid, kui
palju on vaja ühekordseks puude kaminasse lisamiseks. Väikest
kogust puid võib hoida kamina all olevas puude hoidmise kohas. Seda
ei tohiks siiski täielikult puudega täita.
Kui puid hoitakse kamina läheduses, tuleb arvestada punktis 2.3
mainitud ohutute vahekaugustega.
3.3 PÕLEMISSÜSTEEM O.B.S.
(ainult Bravo ja Solei)
Kaminatüübid Solei ja Bravo on varustatud Kastori poolt välja töötatud
põlemissüsteemiga O.B.S., tänu millele on põlemine efektiivsem ja
suitsugaasid puhtamad. Küttekoldesse juhitakse läbi kamina põhjas
asuva eemaldatava tuleresti (tulerest, joonis 1, 2)
primaarset õhku ,
mis on häireteta põlemise eelduseks. Tuleresti on võimalik
reguleerida alumise hoova (joonis 1c) abil.
Puude kuumenemisel moodustuvad gaasid, mille põlemiseks on vaja
nn.
sekundaarset õhku. Sekundaarse õhu voolu võib reguleerida
ülemise hoova (joonis 1d) abil.
See regulaator juhib ka nn.
tertsiaarset õhku , mida juhitakse
sekundaarse põlemise järel võimalike järelejäänud jääkainete
järelpõletamiseks.
Kui korstna tõmme on ebapiisav, tuleb ülemist õhusiibrit hoida
võimalikult vähe lahti. Kui tõmme on tugev, tuleb õhusiiber täielikult
avada. Tavatingimustes tuleb õhusiibrit hoida keskmises asendis, siis
on õhuava pooleldi avatud.
3.4 SOOJUSVÕIMSUSE REGULEERIMINE
Soojusvõimsust on võimalik reguleerida neljal erineval viisil: saabuva
õhu reguleerimishoobade (joonised 1d ja c) abil, suitsulõõri tõmbe
reguleerimisega, puude kogusega ja küttematerjali kvaliteediga.
Üldjuhul ei tasu põlema panna rohkem kui neli halgu korraga,
sõltumata nende suurusest. (Suured halud põlevad loomulikult
kauem.)
Kuiv puu kütab kiiremini ja paremini kui niiske.
Võtke arvesse, et väga kuiv puu põleb eriti jõuliselt!
Liiga tugevat suitsulõõri tõmmet võib reguleerida korstnas asetseva
suitsusiibriga. Põlemise tugevust võib lisaks sellele reguleerida