7
PGV
Paigaldamine
Soojendit ei tohi paigaldada ventilaatori väljundtorule või käänikule liiga lähedale, sest siis võib tekkida oht, et õhuvool läbi
kütteradiaatori on ebaühtlane, ja sellega väheneb töö efektiivsus.
Soojendi tuleb paigaldada nõnda, et selle ribid oleks puhastamiseks ligipääsetavad (vt ka osa “Puhastamine” allpool).
Soojendi võib paigaldada horisontaal- või vertikaalkanalisse vabalt valitud õhuvoolu suunaga. Kui kasutatakse külmakaitseandurit,
tuleb soojendi paigaldada nii, et ühendustoru, mis on tähistatud noolega “nool radiaatori poole” (vt joonist 1), asetseb all.
Kui soojendi paigaldatakse horisontaalkanalisse, saab radiaatorist vett välja lasta läbi dreenimisnipli (tähistatud “A” joonisel 2),
kui ribide vasktoru on paigutatud horisontaalselt. Horisontaalpaigaldus lihtsustab ka radiaatori õhutamist.
Soojendi ühendatakse kanalisüsteemi kruvidega või ühendusprofiilide abil. Mustumise ja hooldustööde mahu vähendamiseks
soovitatakse paigaldada süsteemi efektiivne filter (juhinduge ka osast “Puhastamine” allpool).
Kanalisoojendi tuleb paigutada ventilaatori taha. Siiski võib seda paigutada ka ventilaatori ette, kuid siis tuleb eelnevalt kindlasti
veenduda, et ventilaatori mootor ja teised koostisosad on ette nähtud töötamiseks kõrgendatud temperatuuril, mis soojendi taga esineb.
Veetorustiku ühendamine
Soojendi ühendamisel veetorustikule tuleb arvesse võtta järgmist:
1. Soojendi ühendustorude ühenduskohtadele ei tohi mõjuda väände- ega paindepinged. Kasutage kinnihoidmiseks sobivaid tööriistu.
2. Veenduge, et soojendi toruliitmikele ei mõjuks soojuspaisumisest tekkivad ja torustiku kaalust tingitud jõud.
3. Soojendil on külmumisvastase kaitse ühenduspesa ühendusmõõduga R 1/4 (vt tähist “B” joonisel 2).
4. Kui kasutatakse külmumisvastast kaitset, tuleb veesisend ühendada torule, mis on tähistatud
“nool radiaatori poole” (joonis 1), ja väljund torule, mis on tähistatud “nool radiaatori poolt”
(joonis 3). Kui külmumisvastast kaitset ei kasutata, tuleb veesisend ühendada alumise ühendustoru
külge. Sisendtoru on varustatud dreenimisnipliga ja väljundtoru õhustamisnipliga, nagu on näha
joonistelt 2 ja 4.
5. Kohe pärast süsteemi veega täitmist tuleb veenduda, et kanalisoojendis ja selle toruliitmikes poleks
veelekkeid. Lekked võivad põhjustada veekahjustusi.
Käitlusandmed:
Maksimaalne töötemperatuur / maksimaalne töösurve on 150°C / 1.0 MPa.
HOIATUS! Kui vesi soojusvahetis külmub, võib soojusvaheti lõhkeda, mis omakorda võib viia
süsteemi lekkimiseni ja põhjustada veekahjustusi. Kui on soojendi külmumisoht, tuleb sekundaarahe-
lasse paigutada tsirkulatsioonipump, mis tagab läbi soojendi püsiva veevoolu. Samuti tuleb paigaldada
süsteemi ventilaatorite väljalülitamiseks ja õhuklappide sulgemiseks
külmumiskaitsetermostaat või -regulaator ja võimalusel ka signalisaator.
Puhastamine
Soojusvaheti ribisid tuleb soojendi suurima jõudluse saavutamiseks regulaarsete ajavahemike järel puhastada. Puhastamisvahemikud
sõltuvad täielikult õhu puhtusest ja sellest, kuidas filtrit ja ülejäänud süsteemi osasid on hooldatud. Esmalt tuleb puhastada soojusvaheti
õhu sisenemispool harjaga ja seejärel puhastada kogu soojusvaheti suruõhu, vee- või aurujoaga. Mustus tuleb välja puhuda või pesta
väljuvalt poolelt sisenemispoole suunas. Puhastamist hõlbustab nõrk pesulahus (veenduge, et pesuvahend ei kahjusta vaske ega alumii-
niumi). Puhastamisel olge ettevaatlik, et ei kahjustataks soojusvaheti õhukesi ribisid.
Joonis 4
EE
Joonis 1
Joonis 3
Joonis 2
B
A
