ET-4
FI
SV
EN
NO
DE
ET
LV
LT
RU
3.3 Imbvedeliku kasutamine
Kanistrisse kogunev imbvedelik sisaldab taimedele vastuvõeta-
val kujul toitaineid. Imbvedelikku võib kasutada:
• Aias kasvavate ilutaimede väetamiseks lahjendatult veega
suhtes 1:5. Kasutada võib ka lahjendamata imbvedelikku, kuid
siis tuleb pinnas pärast väetamist hoolikalt läbi kasta, et väl-
tida lehtede põletusi. Väetada ei soovitata sügisel, et mitme-
aastaste taimede talveks valmistumist mitte häirida. Soovita-
tav on lasta imbvedelikul enne väetamist umbes aasta seista.
• Imbvedelik on aiakomposti lämmastikuallikaks; tõhustab mär-
gatavalt toitainetevaese ja süsinikku sisaldava aiakomposti
kõdunemist. Sel juhul ei ole imbvedelikku tarvis lahjendada.
• Imbvedelikku võib ka Suvilakompostris taaskasutada, vala-
des selle ülalt massi hulka. Lisage sidusainet ja laske sellesse
imenduda kõige rohkem 5 liitrit/ööpäevas. Kui mass on juba
niiske, ärge seda enam imbvedelikuga üle valage.
4 Võimalikud probleemid
Kas kompostimist ei toimu?
Enamik probleemidest on tingitud valest sidusainest.
Kontrollige, et koti peale oleks kirjutatud Biolan!
4.1 Ammoniaagi või mädalõhn
• Kontrollige, et kasutatav sidusaine oleks Biolani Komposti- ja
kuivkäimlaturvas (tarvikud lk 5) ja et seda on kasutatud piisa-
val hulgal.
• Suurendage ajutiselt sidusaine kogust, kuni hais kaob ja niis-
kus on sobiv.
• Eemaldage kompostrist altpoolt kõige niiskem mass ja laota-
ge see ilutaimede juurealale paari sentimeetri paksuse kihina.
Ebameeldiv hais hajub mõne päevaga.
• Visake tühjendusluugi kaudu paar labidatäit sidusainet kom-
postri põhja.
• Kontrollige, ega imbvedelikutoru, vedeliku ärajuhtimisava kat-
teplaat (osa 16) või imbvedeliku renn ei ole ummistunud.
• Suruge mass alla ja kobestage, lisades korralikult sidusainet.
• Pidage meeles, et biolagunevad kotid tuleb enne kompostris-
se lisamist avada ja tühjendada.
4.2 Jäätmed ei komposteeru
Kui jäätmed ei komposteeru, on selle põhjuseks enamasti üle-
määrane kuivus või ülemäärane niiskus. Piisavalt niiskest kom-
postimassist eraldub rusikasse pigistades mõni tilk vedelikku.
Kui tühjendatavas kompostimassis on suurel hulgal näha nt lagu-
nemata tualettpaberit, on vedelikku tahke aine suhtes olnud liiga
vähe. Sellisel juhul tuleb lisada vedelikku (uriini, sooja vett, supi-
vedelikku jms). Kompostri põhjas olevad liiga kuivad jäätmed võib
ülaltpoolt uuesti kompostrisse segada ja niisutada.
Kui kompost on märg ja lõhnab halvasti, on vedelikku liiga palju.
Ülekoormuse puhul või kasutamise algusjärgus võib vedelik aju-
tiselt valguda alla ka tühjendusluugi servadelt. Tegutsege nagu
punktis 4.1.
4.3 Kompostimass jäätub
Biolani Suvilakomposter ei ole täies ulatuses isoleeritud. Kui
kasutate kompostrit ka talvel, tuleks see sügisel tühjendada, et
talve jooksul kogunev mass sinna ära mahuks. Jäätumine seadet
ei kahjusta. Ilmade soojenedes jätkub kompostimisprotsess ise-
enesest.
2.4 Tühjendamine
Kompostri osaline tühjendamine tõstab tänu hapniku lisandumi-
sele sageli massi temperatuuri, mis omakorda tõhustab kompos-
timist.
• Tühjendage Suvilakomposter alles siis, kui see on peaaegu
täis. Eemaldage ainult kattekompostiks küpsenud kompost ja
jätke veel toored jäätmed mahutisse.
• Ärge eemaldage korraga rohkem kui poole kogu sisust, et kõ-
dunemine jätkuks võimalikult tõhusalt. Kui kasutate kompost-
rit ka talvel, tuleks see sügisel tühjendada, et talve jooksul
kogunev mass sinna ära mahuks.
• Avage tühjendusluuk ja eemaldage mass altpoolt labidaga. Vii-
mistlege Tühjendusvahendi (tarvikud lk 5) abil.
• Puhastage ka vedeliku ärajuhtimisava katteplaat (osa 16) ja
imbvedelikurenn ning kontrollige, et imbvedeliku toru ei oleks
ummistunud.
• Kui tühjendatud mass on väga niiske, lisage paar labidatäit si-
dusainet kompostri põhjale.
• Puhastage tühjendusluugi ja tühjendusava servad. Sulgege
tühjendusluuk.
• Suruge mass ülaltpoolt Kompostikobesti (tarvikud lk 5) või
labida abil alla. Seda on kõige lihtsam alustada nurkadest.
Olge ettevaatlik, et mitte lõhkuda kompostri keskel asuvat
õhutuskanalit (osa 4).
• Tühjendage imbvedeliku kanistrit vastavalt vajadusele, eriti
enne talve, et see ei külmuks katki.
2.5 Puhastamine
• Kompostrit ei ole vaja pesta. Komposti lagundavad mitmesu-
gused hallitusseened, kiirikbakterid ja mikroorganismid, kes
pesemisel hävivad.
• Puhastage vastavalt vajadusele õhuklapid (osad 3 ja 9), imb-
vedelikutoru, vedeliku ärajuhtimisava katteplaat (osa 16) ja
selle all olev imbvedelikurenn.
3. Komposti ja imbvedeliku kasutamine
aias
Kompost on väga heade omadustega mullaparandaja ja sisal-
dab taimedele kasutuskõlblikke pikaajalise toimega toitaineid.
Kompostmuld küpseb ja valmib pidevalt ning eri arenguastmetes
tuleb teda eri viisil kasutada. Üldiselt jagatakse kompostmuld
küpsuse alusel kahte liiki: poolküps kattekompost ja küps kom-
postmuld.
3.1 Kattekomposti küpsemine kompostmullaks
Suvilakompostrist tühjendatav mass on tavaliselt küpsenud
kattekompostiastmeni. Kattekomposti soovitatakse kasutada
ainult ilutaimede juurealal. Kui soovite kasutada seda söödavatel
taimedel, jätke see veel aastaks järelkompostimiseks, et sooles-
tikubakterid häviksid ja kompost jõuaks areneda tõeliseks kom-
postimullaks.
3.2 Kattekomposti kasutamine
Kattekompostiks nimetatakse poolküpset komposti. Selles on
lagunemine jõudnud nii kaugele, et käimlajäätmed ja võimalikud
toidujäätmed on lagunenud. Kõvem puitunud aine ja nt muna- ja
tsitrusviljade koored võivad olla veel lagunemata, nii et katte-
kompost näeb välja jämedateraline. Poolküpses kompostis või-
vad olla säilinud kasvu ja idanemist takistavad ained, seega ei
tohi seda kasutada kasvualusena. Kattekompost ei ole taimedele
kahjulik, kui see laotatakse ilutaimede juurealale mõne senti-
meetri paksuse kihina. Nii vabanevad kompostis sisalduvad toit-
ained taimede kasutusse.
