20
www.ackerman.pl
ACKERMAN K16 puhul saab esmase õhu juurdepääsu reguleerida tuhasahtli uksel paiknevate avade kaudu, mida võib
avada või sulgeda paigaldatud katte abil.
Lehispuidu põletamine ACKERMAN “C”, “W” ahjudes
1.
Avage suitsusiiber (kui see on olemas).
2.
Pange hõõguvale tuhakihile vajalikus koguses puitu (vt tabelit).
3.
Juhul, kui pärast kütuse lisamist see ei sütti hõõguvast tuhakihist pärast u 1 minuti möödumist, avage esmase
õhuvoo ava, oodates, kuni leegi haaravad ahjus oleva kütuse.
4.
Seejärel, kui kütus on leekides, sulgege täielikult õhuava ja suitsusiiber (kui see on olemas) ja hoidke neid
suletuna kuni kütuse ärapõlemiseni (45-60 minutit)
5.
Pärast 45-60 minuti möödumist kütuse ahju panemisest ja eelnevat süte laiali laotamist võib uuesti panna
ahju vajalikus koguses puitu – edasisi toiminguid vt punktidest 2 kuni 4.
Lehispuidu põletamine ACKERMAN “P”, “K” ahjudes
1.
Pange hõõguvale tuhakihile vajalikus koguses puitu (vt tabelit).
2.
Esimese 5 minuti jooksul pärast kütuse ahju panemist peaksid õhuava kate ja suitsusiiber (kui see on olemas)
olema täielikult avatud, selle aja jooksul peaks tuli levima kogu põlemiskambri ulatuses.
3.
Seejärel, pärast umbes 5 minuti möödumist kütuse ahju panekust, kui tuli on levinud kogu põlemiskambri
ulatuses, sulgege täielikult õhuava ja suitsusiiber (kui see on olemas) ja hoidke neid suletuna kuni kütuse
ärapõlemiseni (45-60 minutit).
4.
Pärast 45-60 minuti möödumist kütuse ahju panemisest ja eelnevat süte laiali laotamist võib uuesti panna
ahju vajalikus koguses puitu – edasisi toiminguid vt punktidest 2 ja 3.
Heitgaaside levimise vältimiseks peab küttekamber olema suletud, välja arvatud siis, kui süütate, lisate kütust või
eemaldate tuhka. Ärge hoidke kolde all riiulil kergestisüttivaid materjale. Kõrge temperatuuri tõttu tuleb
suitsusiibrit (kui see on olemas) käsitseda kaitsekinnast kasutades.
Suitsusiibriga varustatud ahjud
: ACKERMAN W2, ACKERMAN W3, ACKERMAN W4, ACKERMAN W6, ACKERMAN W6F,
ACKERMAN W14, ACKERMAN W14A, ACKERMAN W14K, ACKERMAN W14R.
Õige põlemise tunnused
•
Põlemine peaks toimuma nähtavate leekidega, kuni puit on põlenud süteks. Selle eesmärgiks on hõõgumise
või suitsemise vältimine. Suits ei ole normaalseks nähtuseks puidu põlemisel, vaid annab tunnistust selle
valest põlemisest.
•
Juhul, kui ahju sees on tulekindlad tellised, peaksid nad säilitama loomuliku kollakaspruuni värvuse ega tohiks
värvuda mustaks.
•
Kui kasutate kuiva puitu ja õhu juurdepääs on piisav, peaks puit igakordsel lisamisel süttima koheselt.
•
Ahju ukseklaas peaks jääma põlemise ajal puhtaks.
•
Korstnast väljauvad heitgaasid peaksid olema läbipaistvad või valged. Hall suits tähendab, et kütus hõõgub
või põleb halvasti.
Korsten.
Korstna ülesandeks on põletamise protsessis tekkinud heitgaaside väljajuhtimine välisõhku. Tõmme teke
korstnas sõltub selle kõrguse ja välisõhus ja sees olevate gaaside vaheliste temperatuuride vahe kombinatsioonist.
Kuum gaasisammas korstnas on kergem kui võrreldav külma õhu sammas atmosfääris, seepärast on rõhk korstna
allosas madalam kui atmosfäärirõhk. See suhteliselt väike rõhkude vahe põhjustab tõmbe teket. Nõrk tõmme
põhjustab probleeme põletamisel ja suitsu tagasitõmmet koldesse. Seda on võimalik vältida, kasutades põletamiseks
rohkemal hulgal paberit ja kuivi, kiiresti süttivaid väikseid puutükke. Pärast põlemiskambri ja ahju seinte kuumenemist
tõmme paraneb. Säästu otstarbel ja suurema kütmistõhususe saavutamiseks tuleb korstna tõmmet pärast kütuse
põlema hakkamist vähendada kuni umbes 5-10Pa. Sealjuures tuleb meeles pidada, et suits ei tohiks tagasi pöörduda
koldesse. Suurte välisõhu temperatuurikõikumiste korral võivad mõnikord tekkida probleemide korstna tõmbega.
Ebapiisava tõmbe korral tuleks loobuda seadme käivitamisest. Tõmbeprobleemi korral on keelatud õhu regulaatori
sulgemine. Õhu regulaator ja siiber (kui see on olemas) tuleks seadistada nii, et kütus põleks nähtavalt.
Korstnat ja
ahju peaks kontrollima regulaarselt volitatud spetsialist.
Peamised korstna ebapiisava tõmbe põhjused
•
Nõe kogunemine korstna seintele, mis vähendab selle läbimõõtu ja aeglustab suitsu väljajuhtimist;
•
Korstna seinte lõhenemine või lõdvalt kinnitatud rosett;
•
Ühendustorud on liiga lõdvalt kinnitatud või liiga sügavale korstnasse lükatud, mis vähendab korstna
läbimõõtu või blokeerib heitgaaside väljapääsu;
•
Liiga väikese läbimõõduga korstna kasutamine;