Microlife BP A200 AFIB, Manual

Page: 75 / 105

73 BP A200 Afib
EE
Sisukord
1. Oluline teave vererõhu ja iseendal vererõhu mõõtmise kohta
• Kuidas hinnata vererõhu väärtuseid?
2. Oluline teave kodade virvendusarütmia (AFIB) kohta
• Mis on kodade virvendusarütmia (AFIB)?
• Kuidas AFIB mõjutab mind ja minu perekonda?
• Microlife AFIB tehnoloogia pakub kindlat moodust jälgida
kodade virvendusarütmia teket (ainult MAM režiimis)
• Riskifaktorid, mida on võimalik kontrollida
3. Aparaadi esmakordne kasutus
• Aktiveerige sisestatud patareid
• Kuupäeva ja kellaaja seadistus
• Valige õige suurusega mansett
• Valige mõõterežiim: standardne või MAM režiim
• MAM režiim
4. Selle aparaadiga vererõhu mõõtmine
• Kuidas jätta mõõtmistulemused salvestamata
5. AFIB indikaatori ilmumine haiguse varaseks hoiatamiseks
(ainult MAM režiimis)
6. Arvutiga ühildumise funktsioon
• Tarkvara installeerimine ja andmete ülekanne
7. Andmemälu
• Salvestatud tulemuste vaatamine
• Mälu täis
• Kustuta kogu mälu
8. Patarei indikaator ja patareide vahetus
• Patareid on tühjenemas
• Patareid tühjad – asendus
• Millised patareid sobivad ja kuidas neid vahetada?
• Laetavate patareide kasutus
9. Vooluadapteri kasutus
10. Veateated
11. Ohutus, hooldus, täpsustest ja käitlus
• Ohutus ja kaitse
• Aparaadi hooldus
• Manseti puhastamine
• Täpsustest
• Käitlus
12. Garantii
13. Tehnilised andmed
Garantiikaart (vt tagakaant)
1. Oluline teave vererõhu ja iseendal vererõhu mõõtmise
kohta

Vererõhk on südamest arteritesse pumbatud vere tekitatud
rõhk. Alati mõõdetakse kahte näitajat - süstoolset (ülemist) ja
diastoolset (alumist) vererõhku.

Aparaat mõõdab ka pulsisagedust (arv, mis näitab, mitu lööki
teeb süda minutis).

Pidevalt kõrge vererõhk võib kahjustada teie tervist ja see
vajab ravi arsti juhendamisel!

Arutage oma vererõhuväärtusi alati koos arstiga ja öelge talle,
kui olete täheldanud midagi tavalisest erinevat või te pole
milleski kindel. Ärge kunagi tuginege ainult ühele vererõhu-
väärtusele.

Märkige oma vererõhunäidud üles kaasasolevasse vererõhu-
päevikusse . See annab teie arstile kiire ülevaate.

Liiga kõrgel vererõhul võib olla palju põhjuseid. Arst selgitab
neid teile täpsemalt ja määrab vajadusel ravi. Peale ravimite
võivad vererõhku alandada lõõgastumine, kehakaalu langeta-
mine ja kehaline aktiivsus.

Ärge ühelgi juhul muutke arsti määratud ravimite annuseid!

Sõltuvalt kehalisest koormusest ja tingimustest kõigub vererõhk
päeva lõikes oluliselt. Seetõttu peate vererõhku mõõtma alati
samades rahulikes tingimustes ja lõõgastununa! Mõõtke
vererõhku vähemalt kaks korda päevas - hommikul ja õhtul.

Kui kaks mõõtmist on tehtud vahetult teineteise järel, on
normaalne, kui saate märkimisväärselt erinevad tulemused .

Samuti on normaalne, et arsti (apteekri) juures ja kodus
mõõdetud tulemused ei ole sarnased , kuna need olukorrad
erinevad teineteisest täielikult.

Korduvad mõõtmised annavad märksa tõesema pildi kui vaid
üks kord mõõdetud näit.

Jätke kahe mõõtmise vahele vähemalt 15-sekundiline paus .

Kui olete rase , peaksite oma vererõhku hoolikalt jälgima, sest
see võib oluliselt muutuda!

Kui teil on südamerütmihäired , peab enne selle aparaadiga
mõõdetud vererõhunäitude hindamist konsulteerima arstiga.

Pulsi mõõtja ei sobi südamestimulaatori sageduse kontrolliks!