2-3. Tööprotsess
• Tööd tuleb teha kontrollitud protsessis, nii et tuleohtliku gaasi
või auru sattumine tööde teostamise kohta töö ajal on viidud
miinimumini.
2-4. Üldine töökoht
• Kogu hooldus- ja teeninduspersonal ning kõiki teised, kes
töötavad kohapeal, peavad saama teostatavate tööde alase
väljaõppe. Tuleb vältida töötamist kinnises ruumis. Töökohta
ümbritsev ala tuleb eraldada. Veenduge, et tuleohtliku
materjali kontrollimise teel on loodud töökohas ohutud
tingimused.
2-5. Jahutusvedeliku esinemise kontrollimine
• Enne tööde tegemist ja tööde tegemise ajal tuleb ruum
üle kontrollida nõuetekohase jahutusvedelikudetektoriga,
et tagada, et tehnik oleks võimalikult plahvatusohtlikust
keskkonnast teadlik.
• Veenduge, et lekketuvastusvarustus, mida kasutatakse,
on sobiv kasutamiseks tuleohtlike jahutusvedelikega, s.t
ei ole sädemeid tekitav, on nõuetekohaselt isoleeritud või
olemuslikult ohutu.
2-6. Tulekustuti olemasolu
• Kui jahutusseadmestikul või selle osadel tuleb teha
kuumtöötlusi, peab sobiv tulekustutusvarustus käepärast
olema.
• Varuge kuivpulbriga või CO
2
tulekustuti jahutusvedelikuga
täitmise koha lähedusse.
2-7. Süüteallikaid ei tohi olla
• Isikud, kes teevad töid jahutussüsteemil, milles võetakse
lahti torusid, mis sisaldavad või on sisaldanud tuleohtlikku
jahutusvedelikku, ei tohi kasutada süüteallikaid selliselt, et
see võib põhjustada tule- või plahvatusohtu.
• Kõik võimalikud süüteallikad, sh sigarettide suitsetamine,
tuleb hoida paigaldus-, parandus-, eemaldamis- või
kõrvaldamiskohast, kus võib ümbritsevasse ruumi vabaneda
tuleohtlikku jahutusvedelikku, piisavalt kaugel.
2. Hooldusteenindus
2-1. Teenindustöötajad
• Isikutel, kes teevad töid jahutussüsteemil või võtavad seda
lahti, peab olema tööstuses akrediteeritud hindamisasutuse
väljastatud kehtiv tunnistus, mis tõendab nende kutseoskusi
käsitseda jahutusvedelikke ohutult kooskõlas tööstuses
tunnustatud hindamisjuhendiga.
• Hooldusteenindust tuleb teha ainult nii, nagu soovitab
seadmestiku tootja. Hooldus- ja parandustööd, mis nõuavad
teiste oskustöö spetsialistide abi, tuleb teha tuleohtlike
jahutusvahendite kasutamises pädeva isiku järelevalve all.
• Hooldusteenindust tuleb teha ainult nii, nagu tootja soovitab.
2-2. Ruumi kontrollimine
• Enne tuleohtlikke jahutusvedelikke sisaldavatel süsteemidel
tööde alustamist on vaja teha ohutuskontrollid, et tagada,
et süttimisoht on viidud miinimumini. Jahutussüsteemi
parandamiseks tuleb enne süsteemil tööde tegemist järgida
punktides 2-2 kuni 2-10 ette nähtud ettevaatusabinõusid.
ETTEVAATUST
2-7. Süüteallikaid ei tohi olla
• Enne tööde tegemist tuleb seadet ümbritsev ruum üle
kontrollida, et veenduda, et seal ei esine tuleohtu või
süttimisohtu. Välja tuleb panna hoiatussildid „Suitsetamine
keelatud“.
2-8. Ventileeritud ala
• Enne süsteemi avamist või sellel mis tahes tööde tegemist
veenduge, et ala on lahtine ala või nõuetekohaselt
ventileeritud.
• Kogu tööde teostamise ajal jooksul tuleb hoida nõuetekohane
ventilatsioonitase.
• Ventilatsioon peab võimaliku vabanenud jahutusvedeliku
ohutult hajutama ja eelistatavalt selle välja atmosfääri
hajutama.
2-9. Jahutusseadmestiku kontrollimine
• Elektrikomponentide vahetamise korral tuleb kasutada
otstarbeks sobivaid ja õigele tehnospetsifikaadile vastavaid
komponente.
• Alati tuleb järgida tootja hooldus- ja teenindusjuhiseid.
• Kahtluste korral konsulteerige abi saamiseks tootja tehnilise
osakonnaga.
• Seadmestikel, kus kasutatakse tuleohtlikke jahutusvedelikke,
tuleb teha järgmised kontrollid:
–
Seadmesse laaditava koguse suurus sõltub selle ruumi
suurusest, kuhu osad, mis sisaldavad jahutusvedelikku,
paigaldatakse.
–
Ventilatsiooniseadmestik ja väljalaskeavad peavad töötama
korralikult ning ei tohi olla kinni kaetud.
–
Kui kasutatakse kaudset jahutussüsteemi, siis tuleb
teisest süsteemi kontrollida, et tuvastada, kas selles on
jahutusvedelikku.
• Märgistus seadmestikul peab olema püsivalt nähtav ja loetav.
Märgistus ja märgid, mis ei ole loetavad, tuleb parandada.
• Jahutustoru või komponendid paigaldatakse asendis,
kus need ei puutu tõenäoliselt kokku ainetega mis võivad
korrodeerida jahutusvedelikku sisaldavaid komponente, välja
arvatud juhul, kui need komponendid on tehtud materjalidest,
mis on olemuslikult korrosioonikindlad või on nõuetekohaselt
selliselt korrodeerumise eest kaitstud.
2-10. Elektriseadmete kontrollimine
• Elektrikomponentide parandamine ja hooldus peab hõlmama
algseid ohutuskontrolle ja komponentide ülevaatuse
toiminguid.
• Kui esineb vigu, võib see kujutada ohutusriski, seega ei
tohi elektritoidet süsteemi ühendada enne, kui viga on
nõuetekohaselt parandatud.
• Kui viga ei saa kohe parandada, aga tööd on vaja jätkata,
tuleb kasutada nõuetekohast ajutist lahendust.
• Sellest tuleb teatada seadmete omanikule, nii et kõik pooled
on teavitatud.
• Algsetes ohutuskontrollides tuleb kontrollida järgmisi punkte:
–
Kontrollige, et kondensaatorid on tühjendatud: seda tuleb
teha ohutult, vältides sädeme tekitamise võimalust.
–
Kontrollige, et süsteemi täitmisel, aine kokku kogumisel
või süsteemi tühjendamisel ei ole katmata voolu all
elektrikomponente ja juhtmeid.
–
Kontrollige, et pidevalt on olemas maandusühendus.
3. Tihendatud komponentide parandamine
• Tihendatud komponentide parandamise ajal peavad kõik
elektritoiteallikad olema seadme küljest, millel töid tehakse,
lahti ühendatud, enne kui tihendatud katted eemaldatakse vms.
Lisaohutusjuhend R32 jahutusvedelikuga õhukonditsioneeri ja soojuspumba kohta vastavalt
standardile IEC 60335-2-40:2018
PMML0524 rev.2 - 01/2021
50
