15
2.6. Kaugjuhtimine
Kerist on võimalik kaugjuhtida ”ON/OFF” lüliti kõrvale paigaldatud nädalakella (Kastor CT 2005) või
impulsslüliti abil. Kontakt ühendatakse CC-juhtpaneeli klemmide 19 - 20 vahele.
2.7. Sauna valgustus CC 50 juhtpaneel
Sauna valgustust saab juhtida kerisel (6, 8 ja 10 kW mudelid) ja ühenduskarbis RB 45 (12,5 ja 15kW mudelid)
paikneva relee abil.
Valgustuse faasijuhe ühendatakse klemmidele 40 ja B. Juhul, kui antud funktsioon võetakse kasutusele, tuleb
ühenduskarbile kinnitada hoiatuskleebis „ETTEVAATUST! KARPI TULEB KAKS PINGESISENDIT.”
3 JUHISED LEILIRUUMI KOHTA
3.1. Leiliruum
Seinte ja lae soojusisolatsioon peab olema piisav, et ei tekiks soojuskadu. Pinnakattematerjaliks sobib kõige
paremini puit. Puidu pind soojeneb kiiresti ja kiirgab saunasolija nahale meeldivalt ühtlaselt soojust.
Leiliruumis ei tohiks olla müüritud ega muid kivipindu, sest kivi seob liiga palju soojust. Seetõttu peab keris
olema suurema võimsusega, kui sauna ruumala tegelikult eeldab. 1 m
2
suurune kivist valmistatud seinapind
kerisest ülalpool või laes vastab arvestuslikult umbes 2–3 m
3
lisaruumalale. Ka klaasuks ja aknad mõjutavad
arvestust vastavalt. Palkseinte puhul on eelnimetatud viisil arvutatud ruumalale lisaks vaja 25% võimsust.
Liiga kõrges leiliruumis on samuti tarbetut tühja ruumi. Saunalava ülaosa ja lae vahelist ruumi ei tasu liiga
suureks jätta, sest temperatuur väheneb alati allpool. Piisav kaugus lava ja lae vahel on umbes 110–120 cm.
Soovitatav on paigutada keris võimalikult alla (ohutuskauguse piires). Leiliruumi mõõtmed on toodud
tabelis
2
.
3.2. Õige õhuvahetus
Tähtis on, et saunas oleks piisav õhuvahetus. Kodusaunas on sobivaks umbes 6 korda sauna ruumala tunnis.
Õhu eemaldamine saunast toimub kas raskusjõu abil (= tavaline, loomulik õhuvahetus) või mehaaniliselt
väljuva õhu puhuri abil.
Mehaaniline õhuvahetus (joonised 2 ja 3):
Kõige parem on suunata
värske õhk
sauna vähemalt 500 mm kerisest
ülalpool
(a)
asuva umbes 100 mm läbimõõduga toru kaudu otse õuest. Värsket õhku võib ruumi suunata ka
kerisest altpoolt põranda lähedalt
(b)
, kui veendutakse, et külm õhk ei liigu mööda põrandat otse väljuva õhu
ventiili. Värske õhu sisenemisel tuleb arvestada, et see seguneks võimalikult intensiivselt saunaõhu ja leiliga.
Väljuvat õhku
on kõige parem välja juhtida lava alt
(c)
, värske õhu avast võimalikult kaugelt.
Väljuvat õhku võib välja juhtida ka pesuruumi kaudu, näiteks ukse alt
(e)
. Sauna lava taha lae lähedale on
põhjust paigaldada ka nn. kuivatusventiil
(f)
. Kuivatusventiil on kütmise ja saunasolemise ajal suletud, aga see
avatakse sauna lõpliku kuivatamise ajaks. Väljuva õhu seadet hoitakse käigus kogu saunasoleku aja jooksul,
eriti tähtis on see pärast saunaskäigu lõppu. Eelkütmise ajal ei pea väljuva õhu seade töötama.
Raskusjõu abil toimuv ehk loomulik õhuvahetus (joonis 4)
Kõige parem on suunata
värske õhk
sauna umbes 100 mm läbimõõduga toru kaudu otse väljast, soovitavalt
kerise alt või vahetust lähedusest põranda juurest
(b)
, või teise võimalusena ülaltpoolt kerist
(a)
. Värske õhu
sisenemisel on kõige tähtsam arvestada, et see seguneks võimalikult intensiivselt saunaõhuga ja leiliga.
Väljuvat õhku
on kõige parem välja juhtida lava alt
(d)
. Kuivatusventiil asub lae lähedal
(f)
. Väljuva õhu ava
peaks paigutama värske õhu avast võimalikult kaugele. Väljuvat õhku võib juhtida välja ka pesuruumi kaudu,
näiteks ukse alt
(e)
. Eelkütmise ajal võib väljuva õhu ava olla suletud. Väljuva õhu ava läbimõõt peab olema
värske õhu ava läbimõõdust suurem ning asuma sissetuleva õhu avast kõrgemal.
