Nederman VAC 20, User Manual

Page: 99 / 290

VAC 20
4 Põhikomponendid
4.1 Ülevaade
Joonis Joonis 1 kujutab VAC 20 põhikomponente. Nen-
deks on:
1
Helisummutuskorpus.
2 Mootor.
3 2-astmeline kõrgsurveventilaator.
4 Käivitusklapp. Mudel SUV 200, mis toimib ka taga-
sivooluklapina. Standardtoiteks on 24 V DC, kuid
kaasas on ka 24 V AC solenoid.
5 Pompaaživastane klapp. (TVS76, juhtmootor ja
summuti).
6 VAC 20-1500/2500/3000: Voolupiiraja FR 160, vt
ka
Joonis 4 .
7 Käsitsi lähtestatav termolüliti ventilaatori laagrite
jaoks.
8 Rihmülekanne.
Valikulist sisselaske summutit on kujutatud joonisel
Joonis 2 .
1 Valikvarustus: sisselaskesummuti eriti madalate
müratasemete saavutamiseks siseruumides.
4.2 Ühendused
Joonis 5 on VAC-üksuse tavapäraste ühenduste
skeem. Joonis 5 kujutab VAC 20 tavalisi ühendusi.
Nendeks on:
1
Väljalaskekanal.
2 Vaakumtoru tolmukogurist.
3 Mustuse ja vee separaator suruõhust. Separaator
on üksusega kaasas.
4 6 mm (1/4") õhutoru käivitusklapile. Liin on üksu-
sega kaasas.
5 Käivitusklapi, termolülitite ja ASC summuti juht-
kaabel.
6 Valikvarustus: Juhtkaabel, mis töötab, kui PLC ASC-
d ei kasutata.
7 Mootori toiteallikas.
8 Valikvarustus: hoolduslüliti. Selle olemasolu on
paljudes riikides kohustuslik.
9 Tavaolukorras käivitage ning juhtige üksust Y/D-
käivituse abil. Võimalikuks valikuks on ka otsekäi-
vitamine.
10 Klemmikarp
11 Valikvarustus: ASC klemmikarp, mis töötab, kui
PLC ASC-d ei kasutata. Müüakse lisatarvikuna.
MÄRGE!
Täiendavad õhu väljalaskekanalid tuleb suuna-
ta otse ja teha võimalikult lühikesed. Kogu süs-
teemi rõhulangust võtab arvesse seadise pro-
jekteerija või kasutaja.
4.3 Käivitusklapp
Joonis 6 ja Joonis 7 on kujutatud käivitusklapi juhtimis-
lahenduse elektriskeem. Solenoidklapp V1 rakenda-
takse üksnes pärast seda, kui käivitus- ja ohjeüksus on
D-režiimile ümber lülitunud. Klapp vajab toimimiseks
suruõhku.
4.4 Voolupiiraja FR 160
Suurema osa FR 160 üksuste korral paigaldatakse
voolupiiraja VAC 20 ventilaatori väljalaske lähedusse,
vt
Joonis 4 . Piiraja kaitseb mootorit ülekuumenemise
eest, sulgedes klapi õhuvoolu piiramiseks järk-järgult.
Voolupiiraja toimib puhtmehhaaniliselt. Selle koos-
seisu kuulub klapi laba (1), mis on keevitatud võlli (3)
külge. Võll pöörleb korpusse paigaldatud kuullaagritel
(2). Vedru (6) hoiab laba tavaliselt avatud asendis.
Kui vool on piiraja sättepunktist nõrgem, hoiab ved-
ru laba täiesti lahti. Sättepunkti saavutamisel hakkab
laba pöörduma ning sulgub voolu tugevnemisel üha
enam ja enam. Tulemuseks on vool, mis on piiratud
mootori nimivõimsusele vastava väärtuse tasemele.
Vedru on enne üksuse tarnimist õigesti reguleeritud.
Vt
Peatükk 8 Hooldus vedru ümberseadistamiseks
(vajaduse korral).
Voolupiiraja on isevõnkumise ärahoidmiseks varus-
tatud summutiga, vt
Joonis 4 (4). Summuti koosneb
õliga täidetud silindrist. Silindris olev kolb liigub va-
balt. Summuti mõjutab vaid kiireid liigutusi, mis võik-
sid vastasel juhul isevõnkumist põhjustada. Kiireid lii-
kumisi takistab õli, mis peab kolvist mööduma peeni-
kese pilu kaudu kolvi ja silindriseina vahel.
4.5 Pompaaživastane kaitse
Joonis 13 kujutab pompaaživastase kaitse põhikompo-
nente. Nendeks on:
1
Summuti
2 Ventiil TVS 76
3 Juhtmootor. 24 V AC.
4 Kaabel
5 Valikvarustus: Voolutrafo. 100/1 A
6 Valikvarustus: Universaalrelee. 24 V AC.
7 Valikvarustus: Voolutundlik relee, 2 üksust, MAX ja
MIN. 24 V AC.
VACi versioonide puhul, mida juhitakse pompaaživas-
tase kaitsega, ei ole käivitus- ja juhtseadmel kompo-
nente 5, 6 ega 7.
4.6 Laagri temperatuurilülitid
Vooluahel rakendub temperatuuridel üle 110°C
(230°F) ja üksus seisatakse. Temperatuurikaitse ra-
kendumisega kaasneb veasignaal käivitusseadmes-
tikul.
Joonis 6 ja Joonis 7 on laagrite ülekuumenemis-
kaitse elektriskeem üksuse VAC 20korral. Käivitus- ja
ohjeüksuse vooluahela lähtestamine peab toimuma
käsitsi. Pinge ei tohi ületada 24 V.
ET
99